Ohcan gáibiduvvo go suohkanlaš čáhcái ja/dahje rufii laktá

Guovdageainnu suohkan lea ásahan ohcan gáibádusa go áiggot almmolaš čáhcái ja/dahje rufefierpmádahkii laktit.  

Elektrovnnalaš skovi gávnnat dás 
Dan skovi galgá doaibmaálggaheaddji ohcci dahje doaibmaálggaheaddji bealis sádde ruovttusiiddu bokte.

Čuovvovaš dieđut gáibiduvvojit almmuhuvvot ja leat mielddusin ohcamis:

  • Dilleplána mas leat goallostančuoggát, tevdnejuvvon rávdnjefievrredeaddji, kránat eatnamis, čuoggunsajit (stakepunkter), dimenšuvnnat čáhce- ja rufefierpmádahkii. Vejolaš badječáhcefievrrideaddji oktan dimenšuvnnain galgá maiddái tevdnejuvvot.
  • Dieđut vásttolaš fitnodaga prošekterema ja čađaheami birra. Doaimmaheapmái galgá leat ADK-sertifikáhta.
  • Diggegulahuvvon julggaštusat, leat go dát eará olbmuid eatnama alde. 
  • Šiehtadus oktasaš rávdnjefievrrideaddjái, jus dat lea vejolaš. 
     

Ohcan galgá dohkkehuvvon ovdal go bargu álggahuvvo, jus suohkan ii leat suovvan eará. 

Dohkkeheapmi galgá leat mielddusin huksenohcamis.